Maa kliima on planeedi ajaloo vältel pidevalt muutunud ja teeb seda ka tulevikus. Looduslikud muutused leiavad aset aga võrdlemisi pika aja jooksul, hõlmates sageli tuhandeid või isegi kümneid tuhandeid aastaid. Seevastu on inimene kõigest viimase poolteise sajandiga suurendanud märkimisväärselt kasvuhoonegaaside kogust Maa atmosfääris ja põhjustanud sellega planeedil keskmise temperatuuri tõusu. Seda nimetatakse inimtekkeliseks kliima soojenemiseks. Kuigi viimase mõnesaja tuhande aasta jooksul on olnud praegusest ka soojemaid perioode, siis teist nii kiiret temperatuuritõusu lähiajaloost ei leia.
Temperatuur ei tõuse siiski kogu planeedil ühtlaselt. Kõige enam on soojenenud Arktika, kus temperatuur on tõusnud planeedi keskmisest üle kahe korra kiiremini. See omakorda on põhjustanud Arktikas merejää kiire sulamise. Viimase 40 aastaga on kadunud ligikaudu pool Põhja-Jäämere jääkattest. Merejää on aga Arktika ökosüsteemis keskne komponent. Kõige tundlikum selle kahanemise suhtes on toiduahela tipus asetsev jääkaru. Kliima soojenemine ja jää kadumine on jääkarude jaoks kõigist inimese või keskkonnaga seotud võimalikest ohtudest suurim.
Jääkarudele on merejää elupaik. See on hädavajalik jalgealune, millelt hülgeid küttida. Hülged on aga jääkarudele ainus arvestatav saakloom. Seetõttu tähendab sulav merejää jääkarude jaoks näljasurma ohtu. Jääkaru on sedavõrd kitsalt kohastunud eluks merejääl, et ümber kohanemiseks pole jää suure kahanemiskiiruse tõttu piisavalt aega. Peale elupaiga hävimise võib jääkarudele saatuslikuks saada ka nende paiknemine toiduahela tipus, sest kliima soojenemine ohustab kogu Arktika elustikku. Häiritus toiduahela ühes lülis mõjutab kõiki teisi lülisid kuni jääkaruni välja. Kliima soojenemine põhjustab jääkarudele muidki ebameeldivusi: suureneb ülekuumenemise oht ja kaovad poegimisalad. Teadlased on arvamusel, et senise soojenemise jätkudes võib käesoleva sajandi keskpaigaks kaduda 2/3 jääkarude populatsioonist.
Üheks suuremaks ohuks looduses elavatele jääkarudele on kliimamuutusest tingitud Arktilise merejää kahanemine. Kuna kliimamuutuste üheks otseseks komponendiks on inimtegevused, siis saame ka meie ise igapäevaseid tarbimisharjumusi muutes jääkarusid aidata.