Jääkarud elavad põhjapoolkeral Arktikas Kanada, Venemaa, Norra, Taani (Gröönimaa) ja USA halduses olevatel aladel. Arktika jääväljadel liigub ringi 22000–31000 jääkaru, kellest 60-80% elab Kanada põhjapiirkonnas.
Jääkarude vaatlemine ja teaduslik uurimine on andnud palju olulist informatsiooni. Arktika aladel on registreeritud kokku 19 jääkarude alampopulatsiooni. Tänu raadiosaatjatele on teada jääkarude rändeteed, mis sageli ületavad populatsiooni asuala piire. Jääkarud rändavad üldiselt üksi, vaid emakaru liigub koos poegadega. Toidu või paarilise, samuti sobivate olude otsinguil muutlikus kliimas võivad jääkarud läbida sadu või isegi tuhandeid kilomeetreid aastas. Jääkarude jälgimine annab infot, milliseid muutusi ja kohanemisi nende eluviisis toovad kaasa kliima soojenemine, muutlikud jääolud, toidubaasi muutumine.
Jääkarud on kindla trajektooriga hooajalisi rändeid tegevad loomad. Nad on sesoonselt kohatruud, mis tähendab, et teatud hooajal viibib jääkaru teatud kindlas piirkonnas. Aasta jooksul läbitud alad moodustavad kokku looma koduterritooriumi. Teisisõnu, jääkarud teevad pendelrändeid. Jääkarude nö. kodu- või liikumisterritoorium võib aga suuruse poolest isendite vahel väga oluliselt erineda. See sõltub sellest, millised on looma eelistused jahipidamisel ja millises jäämere osas loom geograafiliselt paikneb, ehk mismoodi jääolud seal varieeruvad. Mõnedel karudel võib liikumisala olla hiigelsuur (isegi üle 500 000 km2), samas kui teised isendid eelistavad ringi liikuda hoopis piiratumal, vaid mõne tuhande ruutkilomeetrisel alal ja saavad sellele vaatamata siiski hakkama. Üsna tavapärane on 100 kuni 200 tuhande ruutkilomeetri suurune koduterritoorium. Meenutame siinjuures, et Eesti pindala on 45 215 km2. Jääkaru aasta jooksul läbitud liikumistrajektoori kogupikkus võib ulatuda üle 6000 km. Neil isenditel, kes veedavad olulise aja oma elust suurtel jääväljadel, kus jää liikumist esineb rohkem, on koduterritoorium suurem kui nendel, kes elavad peamiselt rannikualadel, lahtedes ja saarte vahelistes väinades.
Jääkaru teaduslik nimi Ursus maritimus tähendab tõlkes merekaru. Jääkaru on oma levila osas kokku puutunud paljude eri rahvastega, kes on jääkarule andnud palju erinevaid nimetusi: valge mere hirv, hüljeste õud, jäämägedel ratsutaja, vaalade hukatus, jääpanga madrus. Saamid on kutsunud jääkaru jumala koeraks või vanaks meheks karvamantlis. Nad pelgasid kasutada nime jääkaru, kartes teda solvata. Inuittidel on jääkaru nimi Nanook. Siberi hõimud kasutasid nimesid Gyp või Orqoi, mis tähendasid vanaisa ja kasuisa. See oli märk austusest ja aukartusest. 19. saj vaalapüüdjad kutsusid jääkaru tema aeglase ja töntsaka kõnnaku pärast talunikuks. Venelased kutsuvad jääkaru valgeks karuks.
Jääkarude omavahelises suhtlemises on veel palju selgusetut. Täiskasvanud jääkarud on väga ettevaatlikud oma ümbruse suhtes ja enamasti eraklikud. Nad väldivad kohtumisi, võivad olla üksteise vastu agressiivsed, kuid neid on nähtud ka omavahel mängimas. Jääkarud suhtlevad kehakeele, häälitsuste ja lõhnamärgistega.