Jääkarust

Klass Imetajad Mammalia    
Selts Kiskjalised Carnivora
Sugukond Karulased Ursidae

Jääkaru on maailma suurim maismaakiskja. See lihatoidulisim ja arengulooliselt noorim liik karude peres on arktiliste jääväljade väsimatu rändur, kes veedab oma elu põhiliselt hulkudes suurte lahvanduste ja rüsijää piiril, kus leidub enim saakloomi. Oma suurele kogule vaatamata on jääkaru kiire ja osav liikuja, samas ka hea ujuja ja sukelduja. Tüüpiline Arktika-asukas, keda külma eest kaitseb tihe karvastik ning paks rasvakiht.

Arvatavalt on nüüdisinimene liigina sama vana kui jääkaru – ligikaudu 200 000 aastat. Mõlemal liigil on ühtmoodi õigus elule Maal, nii nagu see on kõigil teistelgi elusolendeil. Paraku kipub inimene sageli seda õigust ekslikult enese privileegiks pidama. Mõjuvõimsa liigina oleme juhtohjad siin planeedil eneste kätte haaranud. Kuid sellega kaasneb ühtlasi ka suurem vastutus kõigi teiste liikide heaolu ees. Inimene ei pea jääkaru kaitsma, kuid ei tohi ka oma tegevusega jääkaru elutingimusi kahjustada. Jääkaru on üks osa planeedi elurikkusest.

Jääkaru väärtus ei seisne siiski pelgalt tema atraktiivses välimuses. Ta ei tekkinud eraldi liigina ilma põhjuseta, vaid hõivas looduses seni täitmata ökoloogilise nišši. Sest nagu teada, siis loodus tühja kohta ei salli. Jääkarust sai tippkiskja mereelustiku toiduahelas. Temast sai arktilise ökosüsteemi võtmeliik, kelle olemasolu tasakaalustab kogu piirkonna mereelustikku. Olles aga osa tervikust, mõjutab jääkaru käekäik paratamatult kõiki teisi selle ökosüsteemi osi. Jääkaru kadumine võib põhjustada suuri häireid kogu Arktika ökosüsteemis. Veelgi enam, sest Arktika ei ole Maal isoleeritud keskkond, vaid see on tähtis osa kogu maailmamere ökosüsteemist. Viimase tähtsust, kaasa arvatud inimese jaoks, kelle toidulauda see märkimisväärselt rikastab, ei saa aga kuidagi üle hinnata. Arktika ökosüsteem, mis hõlmab väga kitsa kohastumusega liike, on iseäranis haavatav, olgu siis kiirete keskkonna-muutuste tõttu või seotud mõne liigi kadumisega. Jääkaru kadudes suureneks järsult hüljeste populatsioon, mis mõjutaks kalade ja koorikloomade arvukust. See omakorda avaldaks mõju lindudele, vaaladele, aga ka inimestele. Jääkaru käekäik on omamoodi Arktika looduskeskkonna tervislikku seisundit iseloomustav indikaator. Paraku ei tea me, millised täpselt on jääkaru kadumisega seotud tagajärjed ja seda enam peaksime olema ettevaatlikud.

Maailma Looduskaitseliidu IUCN punase nimestiku järgi on jääkaru ohualdis liik.